KLAASIAJALOO-ALANE UURIMISTÖÖ

Maks Roosma on Eesti klaasiajaloo uurimisse panustanud samavõrd kui klaasikunsti. Uurimistegevust alustas ta 1940. aastate teisel poolel Alates 1960. aastast, kui Roosma kinnitati Eesti Riikliku Kunsti Instituudi (praegu Eesti Kunstiakadeemia) professoriks, sai klaasiajaloo uurimisest tema peamine tegevus.

Maks Roosma suurimaks panuseks klaasiajaloo uurimisel on arheoloogilised väljakaevamised 17. ja 18. sajandil Eestis tegutsenud klaasikodade – Hüti, Laashoone, Lehtse/Rekka, Piirsalu ja Gorodjonka – aladel. Hüti klaasikoja uurimistulemused on ilmunud 1966. aastal välja antud monograafias "Hüti klaasikoda Hiiumaal", tema klaasiajaloo-alaseid artikleid avaldati ka välismaal. Näiteks Ameerika Ühendriikide Corningi klaasimuuseumi väljaandes "Journal of Glass Studies" ilmus 1969. aastal Maks Roosma artikkel "The Glass Industry of Estonia in the 18th and 19th Century".

Käsikirjaline tervikülevaade "Eesti klaasitööstuse arengujooni XVII sajandist XX sajandi neljakümnendate aastateni" valmis 1971. aastal. Paraku ei jõutud seda autori äkilise surma tõttu avaldada ja see on tänaseni hoiul Eesti Kunstiakadeemia Klaasiosakonnas.

Eesti Ajaloomuuseumi dokumentaalmaterjalidekogus on Maks Roosma isikufondis hoiul 1960. aastatel valminud käsikirjalised uurimused "Ülevaade klaasehistöö arengust Eestis 1910.–1940. aastatel" (ühistöös Aadu Mardiga), "Jooni Rõika-Meleski klaasivabriku tegevusest", "Jooni Tartu linna klaasitööstuse tegevusest XX saj. 30. aastatel" ja "Klaasivabrikute tegevus linnades".